Ma kirjutan tдna eesti keeles, sest tunnen, et lхpuks mul дrkas teadmiste ja isearendamise ihkus. Ma lihtsalt hiljuti avastasin, et ma enam ei suuda avaldada oma mхtteid eesti keeles. Avastasin, et olen nхrk, et unustasin isegi seda, mida teadsin. Tundsin suhtlemise puudu, tundsin oma laiskust... Kahju oli seda, et ma ei pььtnud ki midagi teha,et asjad muutuks paremaks...
........... tдnapдevani..............
Muutused, millestest kirjutasin eile algasid, praegu ma ikka ei suuda otsustada, mis neist tuleb, kuid tдnu neile sain tutavaks ьhe neiuga. Ta on rahvuselt eestlane muidugi. Alguses, tundsin ennast ebamugavalt, pььdsin alustada rддkida..., kuid kхik, mis tuli mu suust oli ebaloogiline ja vigane...
Mu lugeja on juba saanud aru, et varsti olukord muutus. See vabadus... Oh, ma juba unustasin, millal viimati nii vabalt rддkisin. Kui lдksin koju, mхtteid olid segamini, ent mхtlesin ma eesti keeles.
Tдna хppisin mitu uut asja, ьks neis oli see, et ma olen hдsti хnnelik, et olen noor ja mul ei ole seda pessimismi, mida vanemad inimesed koos oma kogemusega saavad. Teine siis oli, et kunagi et pea peatuma!!! Tuleb tццtada, tццtada ja tццtada! Kes liigub, see elab!
Ei oska mхista, kuhu mind viivad mu unistused, aga ma ei planeeri peatuda.
Ma tahan palju saavutada, selleks tuleb elada!